Arstid abordi ohtlikusest.
IVO SAARMA (Nõmme Naistehaigla peaarst): "Eestis, kus abortide näitaja on maailmas üks kõrgemaid – 100 sünnituse kohta tuleb 230,5 aborti, arvatakse ilmselgelt, et raseduse katkestamine on lihtne protseduur ning ei tajuta abordist tulenevat kahju. Nii see siiski ei ole. […] Kui raseduse ajal väheneb üldse organismi immuniteet, siis abordijärgselt on vastupanuvõime langus tohutu: organism on end kohandanud raseduse vastuvõtmiseks, organ-süsteemid kooskõlastavad oma töö ümber, ja nüüd, ühel momendil see katkestatakse abordi tõttu – organism on tükk aega vähemalt 6 kuud segaduses, enne kui normaalsed mehhanismid taastuvad! […] Abort on kirurgiline operatsioon, mida tehakse pimesi. […] Siin on võimalus vigastada emaka sügavaid kihte, mille tagajärjeks on, et loode ei saa hiljem enam pesastuda, kuna emaka limaskest on abordi tagajärjel kahjustunud. Eelneva tulemuseks on raseduse iseeneslikud katkemised, mille puhul on veelkord vajalik operatiivne sekkumine, mistõttu naine saab taas traumeeritud ja tekib täiesti suletud ring. Abort on ja jääb väga tõsiseks riskifaktoriks naistehaigustele, sh. ka viljatusele. […] Valdaval enamusel naistest on sekundaarse viljatuse põhjuseks rasedus, millest nad on loobunud katkestamise läbi. "(Hommikuleht 1995, nr 76).
Dotsent KADRI MATT (TÜ õppejõud, günekoloog): "Abordiga koosnevatest tüsistustest on kõige sagedasem põletikuliste protsesside teke, arenemine või ägenemine. […] Ka abordijärgne viljatus on põhjustatud sellest, et põletik levib munajuhadesse, mille valendik on väga kitsas. Munajuhades ja nende ümbruses tekivad liitelised protsessid, munajuhad sulguvad ja naine ei saa enam kunagi last. […] Raskemaks tüsistuseks on emaka vigastamine, mis võib lõppeda isegi emaka eemaldamisega. […] Praegu alustatakse suguelu nooremalt ja ka aborti tehakse nooremalt. Üks suur riskigrupp ongi noored, isegi alaealised. Nende puhul on oht pärast esimese raseduse katkestamist viljatuks jääda tõepoolest suur." (Pere ja Kodu 1994, nr 3).
Tartu Naistekliiniku peaarsti (sotsiaalminister 1997) "Tiiu Aro sõnul pole lastetuse põhjuseks ka mitte abort iseenesest, vaid põletik, mis varjatud kujul on olnud juba enne ja [abordi]protseduuri käigus ägeneb. Kõige sagedamini esinevad pärast aborti põletikulised tüsistused ja nii saab neid seostada raseduse katkestamisega." (Eesti Päevaleht., 1995, nr 17).
Dr ADIK LEVIN (Tallinna Kliinilise Lastehaigla osakonnajuhataja):
"Kui naine teeb aborti, siis on see minu arvates tohutu "ökoloogiline katastroof" järgmisele lapsele, kes selles haiget saanud emaüsas peab kasvama. " (Noore Pere Leht 1993, nr 7).
Dr HELBE SINIMÄE (Tartu Naistekliiniku juhataja): "Iga naine peab teadma, mida abort tervisele tähendab, kuidas ta mõjutab organismi üldseisundit, hormonaalset süsteemi ja selle võimalikke tagajärgi (palju aborte teinud naistel võivad esineda muutused emakakaelal, pahaloomuliste kasvajate areng)" (Elu Sõna Leht 1994, nr l).
Professor HUBERT KAHN: "Kahjuks peab rõhutama, et iga abort on naise tervisele kahjulik, vaatamata sellele, kui oskuslikult see ka poleks tehtud. […J Abordi kahjulik mõju kajastub alati mitte ainult tervises, vaid ka naise välisilmes, tema psüühikas, samuti sugutundes, mis abordi tagajärjel nõrgeneb. Abordid teevad naise enneaegu vanaks." (Abielu tervishoid, Tln 1983).
"Ebaõige ettekujutus abordi ohtlikkusest on seletatav ainult sellega, et väga paljud naised lihtsalt ei tea, millega nad riskeerivad, kui nad nõustuvad abordiga, eriti kriminaalse abordiga. Seetõttu oleks mõistlikum, et naine abielludes tõsiselt selle üle järele mõtleks, kas ta võib otsekohe rasedust lõpuni kända või on parem sellest hoiduda. See kahjustab naise organismi palju vähem kui abort." ("Abort ja rasestumisest hoidumine." Sarjast "Teadus ja tervis", Tln,1964).
Abordi levik ja selle mõju rahva tervisele pani muretsema juba sajandi-alguse Eestimaa ärksamaid ühiskonnategelasi ja arste. Dr R. KÄBINI artiklist "Kunsttehislisest abordist" (Taluperenaine 1930, nr 9) loeme (kirjaviis muutmata): "R. Kleitsmanni andmeil on Eestis registreeritud 10a. iseseisvuse aja jooksul umbes 9000 abordi juhtu. Tehtud abortide arv on aga kindlasti palju suurem, sest registreerimisele ei tule kaugeltki kõik juhud. Juba needki vähesed andmed annavad ettekujutuse abordi suurest levimisest. Võib-olla soodustab viimast omaltpoolt üldine arvamine, et arsti poolt tehtud abort pole naise tervisele kardetav ega hädaohtlik. […] Varemini asusid sellel seisukohal isegi paljud arstidest. Teaduse arenguga ollakse nüüd aga vastupidisel arvamisel.
On vastuvaidlemata hindel, et iga abort, ka haiglates ja eriarstide poolt tehtud, mõjub naise tervisele kahjulikult ja võib lõppeda raskete järelhaigustega. […] Paranedes jätavad nad järgi funktsionaalselt sageli väga ränku haiguslisi muutusi naise kehas. Tekkinud sidekoelised liited (liitumised, kokkukasvamised) võivad tulevikus põhjustada emakavälist rasedust, tihedamini on aga munajuhade ja munasarja põletikkude tagajärjeks täieline steriilsus, s.o. sigimatus. Hiljem tahetakse last, kuid ei saada… Ja ei aimatagi, et selle põhjuseks on varemini olnud abort. […] Suur hulk abordist põhjustatud hilisemaajalisi nähte, nagu peavalud jt. närvilised nähud, kuuriiete korratus, üldine loidus, hingeline lõtvus jne lasevad end seletada ainult muudatustega siseseserektsiooni näärmetes ehk nende korrelatsioonis, koostöös. Adderhalden tähendab selle kohta, et kehalise steriilsusega käsikäes käib ka hingeline! Kunsttehisline abort Jätab naise tervisele sügavaid jälgi ka siis. kui ta näiliselt hädaohutult möödub. […J On täheldatud, et kunst tehislike abortide tagajärjel on edaspidise raseduse korral palju sagedamad surnud looted (nn. spontaanne abort) Kirjeldatud hädaohud on eriti suured esimese raseduse katkestamise korral. Nagu eestoodud andmeist selgub, pole aborditoiming mitte mõni ükskõikne vahelesegamine, vaid tõsine operatsioon, millega kaks elu kaalule pannakse ja üks kindlasti hävitatakse. (Talvik)."
Traktaat "Abordist ja selle tagajärgedest" (Tartu, 1935) teeb kokkuvõtte:
"Need, keda tabanud on ühel või teisel kujul ohud, kui nad oleksid aimanud tagajärgi, oleksid loobunud astutud sammudest. Võimalikud rasked tagajärjed peavad aga igaüht mõtlema panema ja valima õiget ning normaalset teed -rasedust lõpule kandma ja hoolitsema oma lapse eest, sest ematunne on looduse poolt sissejuurdunud tunne. See on tunne, mis omane igale tervele
inimesele."Peale tapetava ja talle surmaotsuse langetaja(te) peavad abordis olema ka TÄIDEVIIJAD: