Lapse areng emaüsas.
Suurema pildi vaatamiseks klõpsa fotole
1.PÄEV: Sperma ühineb munarakuga, et moodustada rakk, mis on väiksem kui vilja- või soolatera. Uus elu on pärinud mõlemalt vanemalt 23 kromosoomi, kokku 46. See üks rakk sisaldab keerukat geneetilist projekti iga inimarengu detaili kohta lapse sugu, juuste ja silmade värv, kaal, nahavärv.
3.-4.PÄEV: Viljastatud munarakk rändab läbi munajuha emakasse, mille sisepind on munaraku kinnitumiseks valmis.
5.-9.PÄEV: Sel ajal kinnitub viljastatud munarakk emaka tihke vooderduse sisse ning hakkab sellest toitu ammutama.
10.-14.PÄEV: Arenev loode annab oma olemasolust teada läbi platsentas asuvate ainete ning hormoonide, hoides ära ema menstruatsiooni.
20.PÄEV: Aju, seljaaju ja närvisüsteemi alged on juba kujunenud.
21.PÄEV: Süda hakkab lööma.
28.PÄEV: Moodustuvad selgroog ja lihased. Hakkavad tekkima käed, jalad, silmad ja kõrvad.
30.PÄEV: 1 kuu vanuselt on loode 10 000 korda suurem algsest viljastatud munarakust ning areneb kiiresti. Süda pumpab üha suuremaid verekoguseid läbi vereringe. Plantsentas moodustub ainulaadne kaitse, mis hoiab ema ja lapse vere eraldatuna, ent võimaldab toidul ja hapnikul jõuda looteni.
35.PÄEV: Käel on nähtavad viis sõrme. Silmad muutuvad tumedamaks pigmendi tekke tõttu.
40.PÄEV: Aju võnked on tajutavad ning neid on võimalik salvestada.
6. NÄDAL
6.NÄDAL: Nüüd võtab maks üle vererakkude moodustamise ülesande ning aju hakkab kontrollima lihaste ja organite liigutusi. Emal jääb juba peaaegu teine menstruatsioon vahele ning ta on arvatavasti kindel, et ta ootab last.
7. NÄDAL
7. NÄDAL: Loode hakkab end spontaanselt liigutama. Moodustub lõualuu koos hambaalgetega igemetes. Peagi sulguvad silmalaud, et kaitsta loote valgustundlike silmade arengut ning avanevad uuesti umbes seitsmendal kuul.
8. NÄDAL
8. NÄDAL: Pisut enam kui 2,5 sentimeetri pikkusena nimetatakse arenevat elu feetuseks, mis tähendab ladina keeles “noorukest”või “järeltulijat”. Lootel on nüüd olemas kõik, mis täiskasvanud inimeselgi. Süda on löönud juba rohkem kui kuu aega, kõht toodab seedemahlu ja neerud on hakanud tööle. 40 lihasgruppi hakkavad koos närvisüsteemiga tööle. Loote keha reageerib puudutustele, kuigi ema ei saa liigutusi tunda enne neljandat või viiendat kuud.
9. NÄDAL: Sõrmejäljed on nahas juba märgatavad. Loode kõverdab sõrmed ümber pihku pandud eseme.
10. NÄDAL: Emakas on nüüd kaks korda suurem. Loode võib liigutada silmi, neelata või otsaesist kortsutada.
11. NÄDAL: Selleks ajaks on loode umbes viie sentimeetri pikkune. Ilmneb urineerimist. Nägu on omandanud beebi profiili ning lihaste liigutused muutuvad koordineeritumaks.
12. NÄDAL
12. NÄDAL: Nüüd loode magab, ärkab ja liigutab oma lihaseid energiliselt � pöörab oma pead, kõverdab varbaid ning avab ja sulgeb oma suud. Kui peopesa silitada, tõmbub käsi tihedalt rusikasse. Loode hingab sisse lootevedelikku, mis aitab tema hingamissüsteemil areneda.
13. NÄDAL: Pähe on hakanud kasvama ilusad juuksed ning sooline erinevus on muutunud märgatavaks.
4. KUU: Selle kuu lõpuks on loode 20-25 sentimeetrit pikk ja kaalub 200 grammi või rohkem. Tõenäoliselt hakkab rasedus nüüd ka välja paistma. Kõrvad töötavad ning on tõendeid, et loode kuuleb päris palju: nii ema häält ja südamelööke kui ka väliseid helisid. Nabaväädist on saanud tehnikaime, mis kannab iga päev edasi 300 liitrit vedelikku ning viib uue vedeliku ringlusse iga 30 sekundi tagant.
18. NÄDAL
5. KUU: Nüüd on läbi pool rasedusajast ning loode on umbes 30 sentimeetrit pikk. Selleks ajaks on ema kindlasti tundnud juba tema liigutusi. Kui mõni heli on eriti vali või hirmutav, siis võib loode sellele reageerides hüpata.
22. NÄDAL
6. KUU: Rasu- ja higinäärmed töötavad Kasvava beebi õrn nahk on kaitstud lootevetest spetsiaalse ainega, mida nimetatakse “verniksiks”. Kui beebi sünnib sel kuul ning tema eest hoolitsetakse õigesti, võib ta ellu jääda.
28. NÄDAL
7. KUU: Beebi kasutab nelja meelt: nägemine, kuulmine, maitsmine ja puudutus. Ta tunneb ära oma ema hääle.
8. KUU: Nahk hakkab paksemaks muutuma, selle alla tekib kaitsev ja toitev rasvakiht. Järsult suureneb antikehade arv. Beebi neelab 4 liitrit lootevedelikku päevas ning lootevesi vahetub täielikult iga kolme tunni tagant.
30. NÄDAL
9. KUU: Selle kuu lõpus on beebi valmis sündima. Keskmiselt kestab rasedus 280 päeva alates viimase menstruatsiooni esimesest päevast, aga see varieerub. Eanmik beebisid (85 – 95 protsenti) sünnib kuskil 266 ja 294 päeva vahel. Selleks ajaks kaalub beebi tavaliselt 2,7-4 kilo ja tema süda pumpab edasi 1000 liitrit verd päevas. Ta on täiesti võimeline eluks väljaspool emaüsa.
TÄHTAJALINE!
Kirjeldatud kasvu näide on arvestatav meditsiiniline teave, mis pärineb teaduslikest uuringutest. Arengupäevades võivad erinevatel inimestel esineda teatud muutused. Toodud fotod pärinevad Lennart Nilssoni raamatust A Child Is Born, 1977, Dell Publishing Company, Inc.